Kotitäie kõhurõõmuks lastele endile ja ämbritäie aia taga uudistavatele loomadele.
Teise üllatusena aga saabus peale palveosa lahe äärde meisterdaja- Marko, kelle juhendamisel viimistleti ja värviti selle nädala preemiad (preemiaid teadagi saab töövihiku täitmise eest).
Ja ega Marko ise ka üllatusteta jäänud- koju sõites ootas teda sõidutee ääres abikaasa, käes talle vastujalutades leitud värske vorstilatt!
Karinale tuli seepeale meelde lugu, mis Aleksei tädi rääkis:
Ühe pastori suur pere oli saanud kuu algul laekuva lasteraha ja sellest oli napilt jätkunud maksudeks ja eluliselt vajalikeks asjadeks. Lapsed olid palunud linnast kommi, aga seda ei saand enam osta, raha ei jätkunud.
Ja siis jalutasid nad naisega murelikult tagasi, vares lendas üle nende pea ja pillas nokast -
kommipaki nende jalge ette maha :)
Erilise üllatuse osaliseks sai aga tänases palvetunnis Gertrud. Tema nimelt oli kogunud juba ammu taskuraha ühe unistuse jaoks. Unistas ta pinalist, millel oleks hobuse pilt. Iga kord kui perel Kärdlasse asja, palus ta end kaasa võtta või poest järele vaadata, kas pinal müügil.
Paaril korral oli siis sellist ka poes nähtud aga ikka oli see Gertrudi jaoks kättesaamatusse kaugusesse jäänud. Viimaks oli raha koos. Kuid poes polnud enam ühtegi sellist pinalit.
Täna aga tegi sõbranna talle kingituse. Aimate juba isegi? Riste kinkis Gertrudile hobuse ja varsaga pinali, mille vanemad talle endale kooli alguseks olid ostnud.
Riste on ise ka suur hobusesõber, küllap ka tema ise just sellisest pinalist unistas. Siiski- kuuldes Gertrudi unistusest- oli tema südames olulisem sõbrale rõõmu valmistada.
Tänu Jumalale nende toredate üllatuste eest ja eeskuju eest, mida meie- suuredki- lastelt saame võtta!
Ja veel oli lastel rõõmu tänases palvetunnis ka esimesest Kirjaklubi vastusest, mis nagu tellitult just eile õhtul postkastis leidus :) Suur tänu koos meie kõigi tervitustega tädi Üllele!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar