Laste palvetama õpetamine on eesõigus ja õnnistus aga ka Kristust austav kohustus. Kasvatada üles lapsi, õpetades, kuidas palvetada, on justkui külvata seemneid tulevaste sugupõlvede eest müüripraos seisjate kasvuks.Kuidas lapsi palvetama õpetada? Koheselt meenub kolm märksõna: eeskuju, innustus ja järjepidevus.
Eeskuju: justnagu Jeesus jättis oma jüngreile näidispalve (Mt. 6:9-13), ka meie peaks näitama oma lastele palve-eeskuju. See võib sisaldada päheõpitavaid palvesalme (nt söögi- või õhtupalved) noorimatele. Kuid eelkõige tähendab see koos lastega palvetamist, et nad reaalselt kuuleksid, kuidas meie ise räägime oma Taevase Isaga. Kuidas saakski lapsed palvetada, kui nad ei kuule meid palvetamas?
Innustus: pole suuremat palvele õhutajat, kui palvevastused. Ja Jeesus on tõotanud Mk. 11:24 „Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves endale palute - uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile! „. On meie asi jagada neid tõotusi Jumala Sõnast ja innustada lapsi palvetama. Edaspidi, kui lapsed näevad juba oma palvetele vastuseid, kasvab nende innukus ja ustavus palves veelgi.
Järjepidevus: Jeesus ütles „Ja kui te palvetate, siis...“ (Mt.6:5), tähendab- meilt eeldatakse, et me palvetaks. Kui tahame lastes tekitada palvetamise harjumust, peame julgustama ja kutsuma neid enesega palvetama pidevalt. Kui neil on kujunenud harjumus palveada, siis nad teevad seda ka omapäi.
Palve toob palvetaja ellu õnnistuse ja väe. Me ju tahame, et meie lapsed oleksid õnnistatud ja ise õnnistuseks? Ja kui lapsed on õnnistatud on see suureks õnnistuseks ka vanematele!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar