Rõõmustage

Kuhu Jumala armastuse uuendavad jõud on sisse pääsenud, seal puhkeb me elus midagi kevadetaolist. Sellest osadusest võrsunud elu särab sisemisest rõõmust, mis päiksena valgustab ja soojendab uuendatud südant. Kurjuse ja patu külmad ahelad on murtud, hirmud ja mured taandunud, kevadised rõõmulilled puhkevad.

Rõõmupuudus – ilma Jumalata kannatavad inimesed kroonilise rõõmupuuduse all. Rõõmu püütakse asendada lõbustuste ja meelelahutustega. Lõbu pole aga niivõrd rõõmu asendaja, kuivõrd pigem tema kustutaja. Lõbustustega püütakse unustada elu tegelikkust. Kunstlikule meeleolutõusule järgneb aga sügav langus. Rõõmu elava vee kaevu asemel istutakse omakaevatud kaevu ääres, mille vesi on muutunud halvaks ja varjatud praod ei pea sedagi (vt Jr 2,13).

Rõõmuvaenulikud tegurid – alaline mure, närvitsemine oma maiste vajaduste pärast. Sisemine kärsitus, närvilisus, enesega riiusolemine. Hirm tuleviku ees. Riidlemised, kadetsemised, kättemaksumõtted.

Ei valud, eluraskused ega katsumused suuda röövida seda rõõmu. See kiirgab läbi tumedatest varjudest, mida elu meie teele toob. „ Kiidetud olgu… kõige lohutuse Jumal, kes lohutab meid kõigis me viletsustes, et me võime lohutada neid, kes on kõiksuguses viletsuses, lohutusega, millega Jumal meid lohutab“ 2 Ko 1,4. Paulus on vanglas, aga virgutab teisi rõõmule. „Olge ikka rõõmsad Issandas! Ja taas ma ütlen :“Olge rõõmsad!“ Fi 4,4. See on eriline tunnetus:“ Kui kurvastatud, aga ikka rõõmsad“ 2 Ko 6,10. Jeesus, minnes vastu oma kannatusele ja surmale, ütles:“ Seda ma olen rääkinud teile, et minu rõõm oleks teie sees ja teie rõõm saaks täieliseks“ Jh 15,11. Kes sellises olukorras jagab rõõmu teistele, sellel peab olema rõõmu üliküllus. „Jumala riik on… õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus“ Ro 14,17.

Rõõm on Jumalast meie jaoks ette nähtud loomulik seisund. See pole kergendustunne haiguse valude vahel ega süsti saamisest tekkinud leevendus, - see on surmahaigusest terveks saanud inimese rõõm. Kui inimene saab nii raskest haigusest terveks siis ta ei hüppa ega naera, vaid tal on terve inimese rahulik meel.

Uskliku rõõm on pidev. See on rohkem teadmine kui tunne. Rõõmu allikas ei ole mitte inimeses vaid Jumalas. „Olge rõõmsad Issandas!“ Et see rõõm on varjul Issandas, sellepärast „ükski ei võta teie rõõmu teilt ära“ Jh 16,22.

Rõõm Issandas rajaneb peamiselt sellele, mida tema on meie heaks teinud. Tema suri meie eest, et meil elu oleks. Tema tõusis üles, et me võiksime käia ülestõusmise jõus. Tema läkitas oma Püha Vaimu, mille kaudu ta on iga päev meie juures ja meie sees. Tema juhib oma Vaimu läbi meie elu nii, et kõik sündmused tulevad meile heaks. Tema on andnud meile oma Sõna, mis toidab, juhib, manitseb ja kinnitab. Tema läbi võime alati minna palves Isa armuaujärje ette kõigi oma vajadustega. Tema teeb, et me tahame ja võime elada temale meelepäraselt.

Uskliku inimese peamine rõõmuallikas on osadus Jumalaga. See avaldub eriti tänu –ja kiituspalves, millega me Isa ette tuleme. Kiida, mu hing, Issandat, ja kõik, mis minu sees, tema püha nime! Tema annab andeks kõik su pahateod ja tema parandab ära kõik su vigadused. Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega kui pärjaga“ Ps 103, 1-4. Kui palju on Piiblis selliseid tänu-ja kiituslaule! Iga sellise laulu taga on hõiskav süda.

Puhast rõõmu annab usklikule ka osadus Jumala rahvaga. Armastus ja rõõm käivad ikka käsikäes. Esimesed kristlased Jeruusalemmas „ viibisid iga päev ühel meelel pühakojas ja võtsid toidust ilutsemise ja siira südamega, kiites Jumalat ja leides armastust kõige rahva juures“ Ap 2, 46-47. See on tõeline rõõmu ühiskond, kus kõik inimlikud erinevused ja lahkhelid on ületatud jumala armastusega, sest „ usklike hulk oli üks süda ja üks hing“ Ap 4, 23.

Väljavõtted Robert Võsu raamatust „ Evangeelne eetika“

Pauluse esimene misjoniretk

Loe Apt.13-14 ja joonista oma pilt. See, mida Remmelgate võsud kuulates ettekujutasid, on järgnevatel vahvatel piltidel:

Poiste retk osalejate silma läbi

Korraldada isade, poiste üritus Kureturu metsas oli juba läinud aastal pakutud idee, mis küll realiseerus lõpuks üritusena koos ööbimisega vennaste palvemajas. Tol korral olid kaasas ka tüdrukud. Sel korral läks siis nõnda, et meie pühapäevakooli 3 poissi ja Nurste 4 poissi olid valmis oma raskete kottidega matkateele asuma. Retke alguses uurisime kaardilt kus me olema ja kuhu peame jõudma. Tegime tutvust Pauluse misjonireisi kirjeldusega ja onu Marko palus Taevaisa õnnistust eelseisvale retkele.
Alul tundus asju väga palju olevat, aga tänu Kadrile, kelle hea Isa ise oli meile appi saatnud, jaksasid ka väiksemad osalejad oma kandami laagripaika tassida.
Ilm oli suurepärane, meri oli imeilus. Isegi parme ei olnud üleliia. Retke noorim oli 5 aastane Tobias, ülekaaluga olid esindatud 6 aastased - 3 poissi ja vanim osalejatest oli 12 aastane Margus.
Esimene päev läksime Liivalaukast mööda veepiiri Vähelaidu tippu, kus leidsime enesele sobiva laagripaiga. Ühelt kivilt teisele hüpates olid varsti mõnedel saapad triiki vett täis. Selgus, et ilma jalanõudeta läheb ehk pareminigi. Meri oli kaldale uhtunud kõiksugu puidust klotse ja lauajuppe, mida sai teel korjatud ja hiljem ka lõkketule jaoks kasutatud.
Meie retke üks eesmärkidest oli selgusele jõuda, kuidas kulges Pauluse esimene misjonireis. Mis asi see misjonireis on ja mis Paulusega sellel reisil juhtus. (Apt 13,1-14,28)
Kui telgid olid üles pandud ja magamiskotid valmis seatud oligi aeg Kirja uurida, järgnes õhtusöök ja laiutipus ringi uitamine, vees sulistamine, kivide otsa ronimine ja spinningu viskamise harjutamine. Kaasa oli võetud ka üks kalavõrk, mis sai madalasse kaldavette kalu ootama pandud. Ja siis lõkke ümber istumine ja vorsti küpsetamine ja päike hakkaski juba merre vajuma ja Kõpu tuletorn heledalt plinkima. Nüüd siis õhtupalve ja telkidesse. Mõni magas juba telgi poole astudes, mõni tahtnuks veelgi olla – nagu laagris ikka. Siiski oli varsti ainult meie neljajalgne matkasell see, kes laagrirahu järele valvas.

Hommikune unigi magatud, asusime jälle toimetama. 1,2,3 ja Markusel juba kott pakitud ja telgist väljagi tõstetud. Omas vanuseklassis kindlasti tublim matkaja. Kui teised alles unistena kohmitsesid, sai tema juba järjekorravabalt spinningut heita.
Läksime ka oma võrku vaatama ja oh imet – 2 kala, üks säinas, teine lest. Kala on põnev vist igal poisil püüda, aga kui veel näkkab siis muudkui hüppa ja hüppa. Võrgupüük andis võimaluse ka võrgu puhastamiseks, mis ühise tööna kiiresti laabus. Vahepeal oli laagrisse saabunud ka onu Taavi, kes teise päeva raske ja pika matka aitas kergemaks muuta. Teise päeva minek oli ikka päris suurtelt poisteltki jõudu ja kannatust nõudev. Rada läks läbi madala vee, läbi rohu ja madala pilliroo, okstega täidetud traktorirööpaid pidi ja üle sooja liiva ja maasikatega kaetud seljandiku. Avarad rannakarjamaa vaated, luiged merel ja ennekõike lähenev sihtmärk –linnuvaatlustorn andsid jõudu nurisemata edasi minna. Varsti hakkasidki paistma inimesed, kes linnuvaatlustorni juures askeldasid ja tüdrukud kes vastu lippasid.
Ja retk oli raske. Kas need raskused olid milleski sarnased Pauluse raskustega? Kindlasti nõuab igasugune jalgsi matkamine inimeselt jõudu ja vastupidavust. Poisid tulid retkega hästi toime ja olid hoopiski iseseisvamad kui kodustes olukordades.
Tänu vastutulijatele. Oli rõõm näha nii paljusid ja lõkketuli ja söök ja linnuvaatlustorn, kust näeb kaugele ja kui binokliga vaatad siis veel kaugemale.
Tagantjärelegi on mul tõesti rõõm, et see retk teoks sai. Kõik meist mitteolenev laabus imeliselt, olime hoitud ja sihtmärgil terved ja rõõmsad. See oli mitmelegi esimene matk seljakoti ja telgi ja ööbimisega ja ilma emmeta. Aga kindlasti mitte viimane.
Tänu ja õnnistussoov kõigile osalejatele – Tobias 5a, Kristjan 6a, Erkki 6a, Taaniel 6a, Markus 9a, Jaan Martin 9a Margus 12 a.

Lui

Taavi tehtud pildid poiste retkest siin.

Kui Jumal lubab, toimub Vennastekoguduse Pühalepa palvemajas laulutund teisipäeval, 21. juulil algusega 18 00.
Kuu loosung: Rõõmustage Issandas! Fl 3,1.

Mehisest mereretkest koos Paulusega (kaldalejäänu pilgu läbi)

Poisid on täis tulist kärtsu,

karjuvad ja löövad särtsu.

Kui nad oleks paid ja tuid,

saaks topelt portsjon tüdrukuid.

Poisi hing on nagu süsi.

Pingis paigal poiss ei püsi.

Hoidku teised konte, luid,

poiss las ronib mööda puid.

Sisse, otsa, peale, alla,

uksed lahti, aknad valla!

Hoog ja jooks ja tõus ja lend,

neile iga poiss on vend!

Siis on poisid vaiksed, visad,

kui nad ise kord on isad.

Mõistmist hingekosutavat

poegadele osutavad.

Kannatavad naerdes ära

oma poiste põrgukära.

Närv on neil kui raud ja nikkel

kui nad kaevad poiste trikke.

(Ellen Niit "Poisid ja isad")

Sellel nädalavahetusel leidis aset meie pühapäevakooli ühe poisterikkaima pere eestvedamisel Luguse ja Nurste pühapäevakoolide ühine POISTE RETK "Koos Paulusega". Hirmus tore mõte ja ettevõtmine, mida nii mõnigi poiss hingevärinal ootas ja igatses- sest eks peredes, kus ülekaalus piigad, tekitas ju minekumõte ka küsimärke, naishingedes ehk pettumustundeid ja solvumisigi... Ja nii mõnigi perepea, pidi peretu Pauluse asemel naisemehest apostel Peetruse kombel kohustuste tõttu retkega loodetust hiljem liituma... Aga peakorraldajal- Luil- teadagi jätkus selgroogu jääda meelekindlaks ning seista vapralt vastu peaaegu kõigile paljudest neidude-naiste katsetest end meesteretkele kaasa sokutada. Ja see otsus tasus end igati ära!!! Mida kõike retkel tehti, mitu paari jalatseid rännates läbi leotati ja milliseid uusi asju õpiti, seda teavad retkelised mõne aasta pärast pareminigi, praegu säravad matkasellide silmad nii tassitud raskuste, ületatud ohtude (libedatest merekividest rajast varvaste ees looklevate rästikuteni), telkimisest, landiloopimisest ja öösi võrguga merest püütud kalasaagistki. Pühapäeva pealelõunaks aga jõudsime kõik rõõmsalt (nagu apostlid omal ajalgi) tõdemusele, et pole siin ei Paulust ega Peetrust- kõik kõiges on siiski Kristus ja Tema pääste- ja rõõmusõnum, ning Teda tänades me üheskoos Külama linuvaatlustorni all varbaid leotades lõpupiknikku pidasime ja retke aluseks olnud Pauluse esimest misjoniretke meenutasime. Tänu Jumalale selle ja ka meie poiste esimese eduka retke eest!
Eks enamus pilte talletasid poisid oma mällu, selle rõõmu toredast retkest, mida teelesaates ja vastu minnes kinni püüdsime, panime meie pühapäevakooli albumisse ka.
Aga mis veel tuleb hämminguga ütelda isade tubliduse kohta- juba lõpulõkke süte juures arutati uue laagri plaane!!!

POISTE RETKEL JA PÜHAPÄEVAKOOLI TUNNIS OSALEJAD !!!

Koguneme POISTE RETKEKS Liivalaukasse, riietuskabiini lähedusse laupäeval kell 16 00.

Kaasa: seljakott, magamiskott,telk, tass, kauss, lusikas, 1/2 liitrit vett,võileib laupäeva õhtuooteks ja snäkk pühapäeva lõunaooteks, ilmale vastav riietus, kummmikud, Uus Testament.

PÜHAPÄEVAKOOLI TUND toimub linnuvaatlustorni juures pühapäeval peale lõunasööki, orienteeruvalt kella 3 paiku.

Oodatud on kõik huvilised, ka need kes retkel ei osalenud.

Soovitatav tekst läbilugemiseks - Apt 13, 1 - 14,28.

Poiste retk

Kui Jumal lubab, toimub 11. ja 12. juulil
Luguse ppk poiste retk "Koos Paulusega"
Liivalaukast Jäbuse laukasse.
Pühapäevakoolitund tund toimub linnuvaatlustorni juures Külamal 12 juulil.

Jälgi lisanduvaid teateid!

info: Lui Remmelg, tel.56490254