pühapäev, 11. jaanuar 2009

See, kes linnukesi toidab...

Tänane linnuteemaliste laulude ja meisterdamiseosaga tund sai kokku pandud juba jõuluajal, teadmata, mida algav aasta toob. Et elu tõi meie perele kaasa kurvastust, mis polekski lasknud hetkel tunni ettevalmistustega tegeleda- näitab seegi taas Jumala eelarmu, mis juba ette näeb ja hoolitseb. Nagu seegi, et päevil, mil leinas söögitegemise peale mõelagi ei jaksanud, saatsid sõbrad, meile võrratult luksusliku pidulaua, ise oma teo tähendust teadmatagi...
Õigel hetkel on saabunud postkasti läkitusi ja telefonitsi kõnesi just nende õigete sõnadega- justkui Jumala enese vastused hingevaenlase hirmutustele...
Tänan teid südamest, kallid ususõbrad!

Nõnda siis alustasime täna pühapäevakoolitundi väikese mälestushetkega. Lähedase inimese surmaga on pidanud hiljuti kokku puutuma mitmed meie pisikesest pereosaduse hulgast.
Rääkisime üksteise toetamisest ja hoidmise olulisusest.Ja arutasime, kuidas lapsed talvel ka linnukestele abiks olla saavad.
Meisterdasime sulelistele sõpradele üheskoos pidulaua (õpetused Eksperimendiraamatus) rikkalike maiuspaladega (Eks ole linnulemmikud ikka mahe seapekk ja lambarasv, odrahelvestest ja teradest rääkimata).Koduseks tööks said lapsed kaasa värviraamatu Eliisast. (Järgmisel korral siis saavad lapsed jutustada, mida põnevat nädala jooksul teada said ja kuidas Eliisa elus linnud rolli mängisid).
Ja teri ja maiust krõbistada saime ka ise lauaosas.

Hoidke üksteist ja hoidku Jumal meid oma armastuse hõlmas kuni näeme taas!

1 kommentaar:

Meeli ütles ...

Asju lahti pakkides selgus, et seapekk sõitis siiski kogemata kombel Süldele tagasi. Järgmisel nädalal siis riputame pekki ka :D