Eelmisel pühapäeval saabusid Riste ja Reeta issiga pühapäevakoolist juba ukselt hüüdes: "Meil oli niiiii huvitav pühapäevakoolitund!". Mina olin tõbisena elutoa diivanil pikutamas, kui nad minu ette ilmusid pikkade mustade voolikutega! Muidugimõista küsisin selle peale, et mida teile siis räägiti, mis teema oli jne. Riste seletas: "Sellist PÕHILIST teemat nagu polnudki...aga räägiti Jeesusest! Ja sellest, et ükskord saab kõik jälle mullaks..." Siis tundsin huvi, et mida need mustad voolikud sümboliseerivad? Selle peale seletati: "Et nii nagu õhk siin vooliku sees häält teeb, nii võib Jumal meid ka kasutada." Seejärel aga demonstreeriti voolikujupi võimeid: selle sisse puhudes sai huvitava hääle kätte ja seda keerutades tekkisid hoopis isemoodi helid! Nojah, voolik pole iseenesest tõepoolest mingi imeasi, kuid õhk selle sees tekitab iseäranis põnevaid hääli. Ei jäänud mul üle muud, kui nõustuda tõsiasjaga, et inimestena oleme "tühjad", kuid Jumala hingeõhk meis muudab meid eriliseks...
***
Tagantjärele õnnestus Marko enda käes välja uurida tunni kirjakoht:
Joh 10:1-10:
"Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest,
vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel.
Aga kes läheb sisse uksest, on lammaste karjane.
Temale avab uksehoidja ning lambad kuulevad ta häält, tema hüüab
oma lambaid nimepidi ning viib nad välja.
Kui ta on kõik omad välja ajanud, käib ta nende ees ning lambad
järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält.
Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei
tunne võõraste häält."
Selle võrdumi rääkis Jeesus neile, nemad aga ei mõistnud, mis
see tähendab, mida ta neile rääkis. Siis ütles Jeesus taas: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mina
olen uks lammaste jaoks.
Kõik, kes on tulnud enne mind, on vargad ja röövlid, ja lambad
ei ole neid kuulanud.
Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb
ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad.
Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ja hukkama. Mina
olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti. "
Marko: "Juttu oli sellest kuidas Jumal meid muudab, nagu tavaline õhk mida me välja hingame võib muutuda läbi toru ilusaks muusikaks või vileks, saame ka meie muudetud taevas imeliselt ilusateks nii ihulikult kui vaimulikult"
Ja mõni pildike on tollest põnevast tunnist ka:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar