reede, 27. veebruar 2015
pühapäev, 22. veebruar 2015
Pereosadus 13.02.2015
Pereosadust viis läbi perekond Remmelg. Pereisa Lui rääkis kooliealistele kiriku ajaloost, selgitadest olulisemaid sündmusi tahvlile kirjutatud aastaarvude abil.
Ajalootund heitis valgust nii ristiusu leviku tähtsamatele verstapostidele kui ka erinevate äratusliikumiste jõudmisele Eesti aladele.
Pisemad õppisid Pireti seltsis ja vaatasid arvutist multifilmi.
Õhtu lõpetas ühine sõbrapäeva-teemalise tordi söömine.
Lui: "Tänane
tund on kirikulugu. Nagu ajaloos ikka, tuletame meelde või saame teada
mõningaid olulise tähtsusega aastaarve ristikoguduse 2000 aastaselt
teelt.
Meie ajaarvamine algab Jeesuse sünniga.
Nüüd siis üks valik:
* 380.a
– ristiusust saab Rooma riigi ametlik usund. Sinnani oli kristlaste
käsi käinud halvemini või paremini. Neid kas salliti või kiusati taga.
Olenevalt võimul olnud valitsejast. Kas ametliku usu olukorda jõudmine
oli kristlusele kasuks või kahjuks, seda ei saa üheselt väita. Hea oli
see, et vaenamine lõppes. Halb, sest ristiusk seoti ilmalike valitsejate
ja valitsustega ning seeläbi ilmalikustus.
* 1054.a -
suur kirikulõhe. Kui senini oli olnud üks kirik edaspidi, kuni tänaseni
saame rääkida kahest suurest kirikust – rooma katoliku kirikust (lääne
kirik) ja kreeka katoliku kirikust (ida kirik).
* 1517.a
– lääne kiriku õpetus ja praktikad kaugenesid aegade jooksul Piiblist.
Mitmed eelnevad samalaadsed liikumised viisid kiriku lõpuks suurte
muutusteni – algas reformatsioon ehk usupuhastus.
* 1729.a – siiani
oli kiriku kuulutus paljudele eestlastele jäänud siiski kaugeks.
Saksamaal tekkinud ja siia jõudnud vennastekoguduse äratusliikumine
muutis palju meie rahva südames ja ka elukorralduses.
Lääne kiriku reformimise käigus tekkis palju väiksemaid ja suuremaid kogudusi. Eestisse jõudsid liikumised
* 1800 – date lõpupoole:
* Priilased – 1870-date keskel Läänemaa ärkamisena
* Baptistid – ca 1880. Esimene kogudus Haapsalus 1884. Seotud samuti Läänemaa ärkamisega.
* Adventistid – 1897
* Metodistid – esimene kogudus Kuressaares 1907
* Nelipühilased – 1925
Tänapäeval
on erinevaid uskkondi veelgi rohkem. Vanemad konfessioonid on oma
kogudused enamasti säilitanud, lisandunud ja lisandumas on palju uusi."
Tundi raamis laul "Pingutab südame keeli".Pisemad õppisid Pireti seltsis ja vaatasid arvutist multifilmi.
Õhtu lõpetas ühine sõbrapäeva-teemalise tordi söömine.
laupäev, 7. veebruar 2015
30.jaanuari pereosadus.
Seekordses pereosaduses ei alustanud me tavapäraselt lauluga, vaid hoopis pudelimänguga. Kellele pudel pärast keerutamist näitas, sai vastamiseks küsimuse. Küsimused aga olid teemal "Piibel", sest sellest me seekord rääkisimegi - mis on Piibel ja miks peaksime seda lugema? Lapsed andsid arukaid vastuseid ning said mõndagi uut teada.
Mängule järgnes paaristöö, kirjakohtade järgi otsiti vastuseid Jumala Sõnast Jumala Sõna kohta. Viimaks toimus Piibli tundmise viktoriin, kus meeskonnad pidid arvama, millise raamatu algust Piiblist ette loeti.
Nagu möödunud korral, olid ka seekord väiksemad lapsed oodatud osalema suurte tunnis, niipalju kui jaksu jätkus. Teises ruumis sai vahepeal mängida lippude lotot ja magnettahvli kujunditega.
Kõik koos õppisime kaks uut laulu : " Mina usun Piiblit" ja "Mu Jumal on suur". Järgnes 3 piibliuurimusvihiku "Iga päev koos Jumalaga" loosimine osalenud laste vahel. Lõpuks veel ühine koogilauaosadus.
Mängule järgnes paaristöö, kirjakohtade järgi otsiti vastuseid Jumala Sõnast Jumala Sõna kohta. Viimaks toimus Piibli tundmise viktoriin, kus meeskonnad pidid arvama, millise raamatu algust Piiblist ette loeti.
Nagu möödunud korral, olid ka seekord väiksemad lapsed oodatud osalema suurte tunnis, niipalju kui jaksu jätkus. Teises ruumis sai vahepeal mängida lippude lotot ja magnettahvli kujunditega.
Kõik koos õppisime kaks uut laulu : " Mina usun Piiblit" ja "Mu Jumal on suur". Järgnes 3 piibliuurimusvihiku "Iga päev koos Jumalaga" loosimine osalenud laste vahel. Lõpuks veel ühine koogilauaosadus.
Pereosadus 16.01.2015
Uue aasta esimest pereosadust juhtis perekond Ugam.
Teemaks oli "Mis on palvetamine ja miks me peaksime palvetama?".
Seekord osalesid väiksemad lapsed koos teistega tunnis, kuid said väikeses kõrvalruumis mängimas käia.
Teemaks oli "Mis on palvetamine ja miks me peaksime palvetama?".
Seekord osalesid väiksemad lapsed koos teistega tunnis, kuid said väikeses kõrvalruumis mängimas käia.
esmaspäev, 12. jaanuar 2015
Pühapäevakooliõpetajate kursusest
2014a lõpul ja 2015a algues toimus Kärdlas laste efektiivse õpetamise (LEÕ) kursus pühapäevakoolide õpetajatele, mille korraldas Ühendus Lapsed Eestis.
Pean tunnistama, et esimene reakstsioon kursusest kuuldes oli, et ma ei osale ja nii ma kõigile ka teatasin, kellega sellest juttu tuli. Arvasin, et ma ei vaja seda ja pealegi võttis kursus enda alla tervelt kolm nädalavahetust - pereema puudumisel peab ju keegi tema kohustused selleks ajaks üle võtma. Aga viimasel hetkel enne koolituse algust ja parajasti päevakorras olevate õpetamisküsimuste mõjul otsustasin siiski kursusele minna.
Olen rõõmus, et siiski osaleda otsustasin. See aitas mul paljusid oma varasemaid seisukohti ümbervaadata, vanu tõdesid meelde tuletada ja rakendama hakata ning uusi ideid leida.
Kõigepealt olgu öeldud tõsiasi, et ma polnud siiani end kunagi identifitseerinud pühapäevakooliõpetajana. Jah, mul on õpetaja kutse ja ma olen töötanud koolis ja õpetan oma lapsi kodus, aga mina ja pühapäevakooliõpetaja? Meil on ju ikka lapsi õpetanud mehed. Ja mina olen olnud tunnis oma mehe assistent. Ja Nurste koguduse juures olen ma koos Piretiga olnud väikelaste hoidja koosoleku ajal. Kas ikka on nii?
Nägin ühtäkki, et kui ma ei keeldun nö pühapäevakooliõpetaja identiteedist, ei teadvusta ega võta seda omaks, siis keeldun ma ka vastutusest sellega seoses. Ja tegelikult keeldun ma hoopis eesõigusest jagada evangeeliumi nii, nagu meid on kutsustud seda tegema. Sest nii see on - meid ei ju ole kutsustud mitte lapsi lõbustama neile vabaaja tegevusi pakkudes või huviharidust andes, ka mitte koguduses koosoleku aja lapsehoiuteenust pakkuma. Meid on kutsutud järgima Psalm 78:3,4 sõnu "Mida me oleme kuulnud, mida me teame ja mida meie vanemad on meile jutustanud, seda me ei taha mitte salata nende laste eest; me jutustame tulevasele põlvele Jehoova kiituseväärt tegudest, tema vägevusest ja tema imedest, mis ta on teinud!".
Lapsevanemaid on kutsutud peres kasvatama lapsi tarkuses ja jumalakartuses. Kas ei peaks koguduses jagatama eakohast õpetust pühakirjast ka lastele? Mitte lõbustusi ja lastehoidu, vaid eakohast õpetust selle sama kohta, millest räägitakse suurtele. Lisaks on meile antud käsk viia evangeelium kogu maailma, ka nende inimeste hulgas on lapsi.
Kursusel mainitud statistika kohaselt on 94-95% täiskavanuna pöördunutest lapsena midagi Jumalast kuulnud, käinud ise pühapäevakoolis või näiteks vanavanemate kaudu teavet saanud. Ka siis, kui vahepeal viib elu kirikust kaugele, on lapsena kuuldul väga suur mõju. Noorelt tehtud otsused mõjutavad seega kogu ülejäänud elu.
Nägin nüüd pühapäevakooliõpetaja rollis senisest suuremat võimalust ja vastutust. Kuna ise olen lapsena ja teismelisena saanud pühapäevakoolitundides õpetust just CEF (rahvusvaheline organisatsioon Child Evangelism Fellowship, keda meiemail esindab Ühends Lapsed Eestis ) materjalide järgi, siis olid paljud praktilised teemad mulle mitte uued, vaid vana meeldetuletus. Luguse pereosaduse töös läbi aastate ja erinevate inimeste poolt kasutatuga on täpselt samamoodi - head ja vanad, aja jooksul toimivaks tunnistatud viisid! Kuna aga meie perede esimesed lapsed on juba teismeeas, on mõndagi varemkasutatut ja vahepeal unustatut hea jälle meenutada ja taas kasutusele võtta.
Üks põhjus, miks arvasin end seda kursust mitte vajavat, on see, et ma ei ole kuigi hea teiste tehtud materjalide kasutaja. Pildid veel, aga tunnikonspektid - ikka teen ise ja uue. Lähemalt materjalidega tutvudes aga sain teada, et see ongi vaid raam, millesse tulebki oma vajadustele ja võimalustele sobiv sisu tekitada. Teatud mõttes võib öelda, et alles siis kui "skelett" on olemas, saab hakata luudele liha peale kasvatama. (Lihtsalt infoks olgu öeldud, te CEF materjalid on koostatud nii, et on võimalik aastaid õpetada nii, et maailma loomisest alates ükski teema ja kordu ja Piibel läbitakse, teismeikka jõudes algab nö juunioride programm taas maailma loomisega peale, aga juba põhjalikumalt.)
Mõned mõtted aga üldisest õpetamisest pühapäevakoolis, mis kõlama jäid:
* Me ei jutusta lihtsalt piiblilugusid, vaid põhitõdesid Jumala kohta.
*Mitte segamini ajada teemat ja põhitõde.
* Õpetame Piiblist, mitte mõnest raamatust kellegi teise interpretatsiooni (kõigi vanuste puhul).
*Õpetamine on enam kui ütlemine, mainimine ja jutustamine, see on aitamine õppida, omandada ja praktikasse rakendada.
* Õpetamise kvaliteet on olulisem kui kvantiteet.
*Laps peab teada saama, kuidas õpitut elus kasutada.
Veel räägiti nn kuldsalmide õpetamisest, laulude kaudu õpetamisest, sõnadeta raamatu kasutamisest ja muidugi piiblitunni ülesehitusest. Teooriaga käis kaasas ka praktika, see tähendab, et pidime kõike õpitut läbi proovima. See ei olnud sugugi lihtne ka siis, kui teooria tuttav ja selge tundus :)
Lõpetuseks ei saa mainimata jätta, et tegelikult oleksin väga tahtnud, et samal kursusel oleks saanud osaleda kõigi pereosaduse perede isad ja emad. Sest iga pere on oma kodus lastetöö meeskond ja kõik me pered kokku oleme suurem töömeeskond. Ja kõik Hiiumaa pühapäevakoolitöö tegijad on veel suurem meeskond. Mulle tundub, et teile kõigile oleks kursusel meeldinud! Sama tore, kui uusi ideid saada, on alati hea kinnitust saada eelnevalt tehtu kohta, et siiani on käidud õiget rada.
NB! Kursuse kohalik eestvedaja Kristel Elmi kutsub 27.02 kell 18.00 kõiki Hiiumaa lastetöötegijaid Kärdlasse baptistikoguduse palvemajja kokkusaamisele, mille käigus tehakse ettevalmistusi juba ülestõusmispühadeks ja jagatakse mõtteid, peetakse koostööplaane. Oodatud on kõik, mitte ainult seekordselt koolitusel osalejad.
Pean tunnistama, et esimene reakstsioon kursusest kuuldes oli, et ma ei osale ja nii ma kõigile ka teatasin, kellega sellest juttu tuli. Arvasin, et ma ei vaja seda ja pealegi võttis kursus enda alla tervelt kolm nädalavahetust - pereema puudumisel peab ju keegi tema kohustused selleks ajaks üle võtma. Aga viimasel hetkel enne koolituse algust ja parajasti päevakorras olevate õpetamisküsimuste mõjul otsustasin siiski kursusele minna.
Olen rõõmus, et siiski osaleda otsustasin. See aitas mul paljusid oma varasemaid seisukohti ümbervaadata, vanu tõdesid meelde tuletada ja rakendama hakata ning uusi ideid leida.
Kõigepealt olgu öeldud tõsiasi, et ma polnud siiani end kunagi identifitseerinud pühapäevakooliõpetajana. Jah, mul on õpetaja kutse ja ma olen töötanud koolis ja õpetan oma lapsi kodus, aga mina ja pühapäevakooliõpetaja? Meil on ju ikka lapsi õpetanud mehed. Ja mina olen olnud tunnis oma mehe assistent. Ja Nurste koguduse juures olen ma koos Piretiga olnud väikelaste hoidja koosoleku ajal. Kas ikka on nii?
Nägin ühtäkki, et kui ma ei keeldun nö pühapäevakooliõpetaja identiteedist, ei teadvusta ega võta seda omaks, siis keeldun ma ka vastutusest sellega seoses. Ja tegelikult keeldun ma hoopis eesõigusest jagada evangeeliumi nii, nagu meid on kutsustud seda tegema. Sest nii see on - meid ei ju ole kutsustud mitte lapsi lõbustama neile vabaaja tegevusi pakkudes või huviharidust andes, ka mitte koguduses koosoleku aja lapsehoiuteenust pakkuma. Meid on kutsutud järgima Psalm 78:3,4 sõnu "Mida me oleme kuulnud, mida me teame ja mida meie vanemad on meile jutustanud, seda me ei taha mitte salata nende laste eest; me jutustame tulevasele põlvele Jehoova kiituseväärt tegudest, tema vägevusest ja tema imedest, mis ta on teinud!".
Lapsevanemaid on kutsutud peres kasvatama lapsi tarkuses ja jumalakartuses. Kas ei peaks koguduses jagatama eakohast õpetust pühakirjast ka lastele? Mitte lõbustusi ja lastehoidu, vaid eakohast õpetust selle sama kohta, millest räägitakse suurtele. Lisaks on meile antud käsk viia evangeelium kogu maailma, ka nende inimeste hulgas on lapsi.
Kursusel mainitud statistika kohaselt on 94-95% täiskavanuna pöördunutest lapsena midagi Jumalast kuulnud, käinud ise pühapäevakoolis või näiteks vanavanemate kaudu teavet saanud. Ka siis, kui vahepeal viib elu kirikust kaugele, on lapsena kuuldul väga suur mõju. Noorelt tehtud otsused mõjutavad seega kogu ülejäänud elu.
Nägin nüüd pühapäevakooliõpetaja rollis senisest suuremat võimalust ja vastutust. Kuna ise olen lapsena ja teismelisena saanud pühapäevakoolitundides õpetust just CEF (rahvusvaheline organisatsioon Child Evangelism Fellowship, keda meiemail esindab Ühends Lapsed Eestis ) materjalide järgi, siis olid paljud praktilised teemad mulle mitte uued, vaid vana meeldetuletus. Luguse pereosaduse töös läbi aastate ja erinevate inimeste poolt kasutatuga on täpselt samamoodi - head ja vanad, aja jooksul toimivaks tunnistatud viisid! Kuna aga meie perede esimesed lapsed on juba teismeeas, on mõndagi varemkasutatut ja vahepeal unustatut hea jälle meenutada ja taas kasutusele võtta.
Üks põhjus, miks arvasin end seda kursust mitte vajavat, on see, et ma ei ole kuigi hea teiste tehtud materjalide kasutaja. Pildid veel, aga tunnikonspektid - ikka teen ise ja uue. Lähemalt materjalidega tutvudes aga sain teada, et see ongi vaid raam, millesse tulebki oma vajadustele ja võimalustele sobiv sisu tekitada. Teatud mõttes võib öelda, et alles siis kui "skelett" on olemas, saab hakata luudele liha peale kasvatama. (Lihtsalt infoks olgu öeldud, te CEF materjalid on koostatud nii, et on võimalik aastaid õpetada nii, et maailma loomisest alates ükski teema ja kordu ja Piibel läbitakse, teismeikka jõudes algab nö juunioride programm taas maailma loomisega peale, aga juba põhjalikumalt.)
Mõned mõtted aga üldisest õpetamisest pühapäevakoolis, mis kõlama jäid:
* Me ei jutusta lihtsalt piiblilugusid, vaid põhitõdesid Jumala kohta.
*Mitte segamini ajada teemat ja põhitõde.
* Õpetame Piiblist, mitte mõnest raamatust kellegi teise interpretatsiooni (kõigi vanuste puhul).
*Õpetamine on enam kui ütlemine, mainimine ja jutustamine, see on aitamine õppida, omandada ja praktikasse rakendada.
* Õpetamise kvaliteet on olulisem kui kvantiteet.
*Laps peab teada saama, kuidas õpitut elus kasutada.
Veel räägiti nn kuldsalmide õpetamisest, laulude kaudu õpetamisest, sõnadeta raamatu kasutamisest ja muidugi piiblitunni ülesehitusest. Teooriaga käis kaasas ka praktika, see tähendab, et pidime kõike õpitut läbi proovima. See ei olnud sugugi lihtne ka siis, kui teooria tuttav ja selge tundus :)
Lõpetuseks ei saa mainimata jätta, et tegelikult oleksin väga tahtnud, et samal kursusel oleks saanud osaleda kõigi pereosaduse perede isad ja emad. Sest iga pere on oma kodus lastetöö meeskond ja kõik me pered kokku oleme suurem töömeeskond. Ja kõik Hiiumaa pühapäevakoolitöö tegijad on veel suurem meeskond. Mulle tundub, et teile kõigile oleks kursusel meeldinud! Sama tore, kui uusi ideid saada, on alati hea kinnitust saada eelnevalt tehtu kohta, et siiani on käidud õiget rada.
NB! Kursuse kohalik eestvedaja Kristel Elmi kutsub 27.02 kell 18.00 kõiki Hiiumaa lastetöötegijaid Kärdlasse baptistikoguduse palvemajja kokkusaamisele, mille käigus tehakse ettevalmistusi juba ülestõusmispühadeks ja jagatakse mõtteid, peetakse koostööplaane. Oodatud on kõik, mitte ainult seekordselt koolitusel osalejad.
teisipäev, 30. detsember 2014
Laste jõulujumalateenistus Nurstes 28.12.2014
Kolmandat aastat järjest toimus juba laste jõulujumalateenistus Nurste palvemajas, millele olid oodatud lapsed kogu Hiiumaalt. Pühadeteenistusele tulogi peresid kaugemalt ja lähemalt, kes muidu Nurstesse ei satu.
Teenistus algas lihtsa improviseeritud steeniga Petlemmast, kostümeetitud lapsed esitasid Maarjat ja Joosepit, ingleid ja karjaseid.
Järgnesid tublide väikeste pillimeeste lood viiulitel ja flöötidel.
Lühike piiblitund "Valgus, mis saabusjõuluööl maailma" sai peetud koguduse ees kõigile.
Saime koos palju laulda tuttavaid jõululaule.
Mängud olid seekord rahulikud ja palvemajja sobivad - nõudsid ettevaatust eleva tulega ja pakkusid silmailu ka kogudusele.
Jõuluteenistusele saabusid aga ootamatud külalised idamaalt, kolm tarka ja tõid jõululapsele kinke, mida jagasid ka kõigile lastele.
Teenistus lõppes ühise söömaajaga.
Teenistus algas lihtsa improviseeritud steeniga Petlemmast, kostümeetitud lapsed esitasid Maarjat ja Joosepit, ingleid ja karjaseid.
Järgnesid tublide väikeste pillimeeste lood viiulitel ja flöötidel.
Lühike piiblitund "Valgus, mis saabusjõuluööl maailma" sai peetud koguduse ees kõigile.
Saime koos palju laulda tuttavaid jõululaule.
Mängud olid seekord rahulikud ja palvemajja sobivad - nõudsid ettevaatust eleva tulega ja pakkusid silmailu ka kogudusele.
Jõuluteenistusele saabusid aga ootamatud külalised idamaalt, kolm tarka ja tõid jõululapsele kinke, mida jagasid ka kõigile lastele.
esmaspäev, 15. detsember 2014
Jõulueelne pereosadus (12.12.2014)
Pereosadusele eelnes vahetult viiuldajate kontsert, mis toimus Emmaste noortekeskuse kaminaruumis. Et viiuldajate hulgas on mitmeid pereosaduse perede lapsi, liikusime kõik ühelt ürituselt teisele :)
Seekordse osaduse proportsionaalselt suurima osa kulutasime ühisele jõululaulude laulmisele. Suurematele olid valitud keerulisemad laulud, pisematel oma repertuaar ka.
Jätkub!
Seekordse osaduse proportsionaalselt suurima osa kulutasime ühisele jõululaulude laulmisele. Suurematele olid valitud keerulisemad laulud, pisematel oma repertuaar ka.
Jätkub!
Tellimine:
Postitused (Atom)