Tänases tunnis jätkasime juttu Moosese elust ja tegutsemisest, Egiptusest lahkumisest ja kõrbeteekonnast. Kuigi lugu rääkis ammustest aegadest, on Jumal ikka sama- ka selle üle arutasime, kuidas Jumal meidki juhatab ja mõnikord lausa kannab.
Enne tunniosa "pereteenistusel" laulsime eelseisvateks pühadeks harjutades jõululaule, süütasime teise advendiküünla ning kuulasime kristlikku traditsionaali- jutustust "Jäljed liival".
Ülemises kambris kinolinal esietendus kodukootud muusikavideo (
ikka ka Moosese teemaline) ning siis jutustaski Marko lastele, kuidas kulges Jumala valitud rahva kõrbeteekond, kuidas Jumal neid juhatas ja imeliselt toitis ning jootis, raskustes aitas ja ravis. Ning ka sellest, et nagu Mooses kõrbes mao tõstis rahva ees, nii on Jumal Jeesuse pannud ristile (kui tsiteerida ühe kaasaegse vaimuliku lauliku sõnu).
Rist räägib tänapäevalgi lootusest, tervenemisest ja pääsemisest.
Räägib sellest, et Jeesus on tulnud, et meil oleks elu ja kõike ülirohkesti.
Lapsed kirjutasid oma vihikutesse värviliste tähtedega kuldsalmi (tänase tunni täht oli O) ning ka seina jäi advendiajaks kaunistama piltides jõuluevangeelium, mida meenutasid ka laste vihikutesse kleebitud ingel, täheke ja Jeesust kujutav pildike.
Õppisime uue laulu "Mu Jumal on suur" ja seejärel meisterdasime o-kujulised medaljonid. Medaljonile kleepisime jalajälje ning kirja "Mina käin koos Jeesusega".
Kui tunniosa algas aafrikapärase regilaulumuuviga, siis samal lainel ka lõpetasime, lauldes Emmaste kirikukoori repertuaarist pärit spirituaali "Saada mind".
Kui Marko enne lõpupalvet all korrusel lastele meelde tuletas, et kõrbes toideti rahvast mannaga, siis üles lauaosasse tulles ootas meidki laual mannasupp. Ja minu kõrv ei tabanud küll ühtki nurinat ega "Egiptuse lihapotte" igatsevat ohet :D
